Patsiendi seisundi hindamine
Arst peab teadma üksikasjalikku teavet patsiendi haigusanamneesi, füüsilise seisundi ja ravimiallergia ajaloo kohta, et teha õige otsus operatsiooni ajal. Samal ajal peab arst hindama ka operatsiooni riske patsiendile ning määrama kindlaks operatsiooni vajalikkuse ja teostatavuse.

Kirurgilise plaani väljatöötamine
Kirurg peab planeerima operatsiooni vastavalt patsiendi konkreetsele olukorrale, sealhulgas operatsiooni viisile, sammudele, anesteesiale jms. Operatsiooni plaan peab olema detailne viimase detailini, et operatsiooni iga etapp oleks sujuvalt läbi viidud.

Kirurgiliste instrumentide ja ravimite ettevalmistamine
Kirurg peab valmistama ette operatsiooniks vajalikud instrumendid, sidemed ja ravimid, et tagada nende õigeaegne kasutamine operatsiooni ajal. Arst peab kontrollima ka nende toodete kvaliteeti ja kõlblikkusaega, et tagada nende ohutus ja usaldusväärsus.

Suhtlemine patsientidega
Patsiendi teadliku nõusoleku saamiseks peab arst suhtlema patsiendi või tema pereliikmetega, selgitades operatsiooni eesmärki, riske, operatsioonijärgseid ettevaatusabinõusid jne. Samal ajal peab arst vastama patsiendi või tema pere küsimustele, et kõrvaldada tema mured ja mured.

Operatsiooni aja ja koha määramine
Arst peab operatsiooni aja ja koha kindlaksmääramiseks koordineerima operatsioonisaali juhtkonnaga. Samuti peab arst tagama operatsioonisaali varustuse ja keskkonna vastavuse operatsiooni nõuetele, et tagada ohutu ja sujuva toimimine.